Hapukapsas Setomaalt

Hapukapsas on hapendatud kapsas, üks Eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis koht, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus vitamiinidest. Samas on hapukapsas ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides.

Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas kapsariivi või kapsaraua abil) ja segatakse paraja koguse soolaga. Maitse ja ilu pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud porgandit või jõhvikaid. Ligikaudu toatemperatuuril algab bakterite toimel käärimine, mille käigus tekib konserveeriv piimhape.

Ehkki hapukapsast võidakse süüa “toorelt” (st vaid hapendatult), näiteks salatis, enamasti neid tänapäeval siiski hautatakse, harvemini praetakse. Hautamisel võidakse hapukapsale lisada sealiha (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige köömneid, harvem loorberit, kuid mõnel pool isegi ketšupit). Hapukapsast võib hautada ka õlles. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina hapukapsasupis.

Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsast praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on keedukartul, hautatud hapukapsas ja seapraad, selle kõrvale pakutakse tihti valget viina. Jõuluajal antakse hapukapsast verivorsti kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartuli ja marineeritud kõrvitsaga (kõrvitsasalatiga).

Hapukapsas on pakendatud 1 kg plastikämbritesse.