Kartuli kasvatamine ja kartulisordid
Kartul on üks olulisemaid toidukultuure, mis on tootlikkuse poolest maailmas neljandal kohal. Maailmas on üle 4000 kartulisordi. Toidukartuli sortide puhul on olulised maitse, keetmise omadused, lihtsasti kooritavus ning hea säilivus.
Kartul on oma kasutusotstarbe poolest väga mitmekülgne, sest sellest on võimalik valmistada väga erinevaid toite eri valmistusviisidel. Suvel on värske kartul väga populaarne. Sellest on võimalik valmistada mitmeid armastatud roogasid ning see sisaldab erinevaid häid toitaineid.
Kartuli kasvatamine
Kartul on küll üsna kohanemisvõimeline taim, kuid siiski tasub teada, millistes tingimustes kartul paremini kasvab. Maaelu Edendamise SA Nõuandeteenistus on koostanud põhjaliku juhisega, millega võib eelnevalt tutvuda.
Millele mõelda enne kartuli kasvatamisega alustamist?
- Kas kasvupinnas on kartulile sobiv? Kartulile sobib nõrgalt happeline, hästi õhustatud, kergesti soojenev, piisava niiskusvaruga ja kivivaesem muld.
- Milline võiks olla kasvatamiseks sobivaim kartulisort? Kartulisordi valimisel mõelge, millal võiks kartul valmida, kas soov on kartuleid ka säilitada üle talve ja mis toitudes on soov kartuleid kasutada.
- Olulised on ka piisavad teadmised seemnekartuli mahapanekust, taimekahjustajate ning umbrohu- ja kahjurite tõrje, saagikoristuse osas.
- Suurema kartulisaagi korral tuleb mõelda ka ladustamisele ja hoiustamisele, nt hoidlates suurtes kastides või kartulisalvedes.
Kartulisordi valimine kasvuaja pikkuse järgi
Vastavalt kasvuaja pikkusele jaotatakse sordid:
- Varajased: kasvupikkus 75-90 päeva;
- Keskvarajased: kasvupikkus 85-100 päeva;
- Keskvalmivad: kasvupikkus 95-110 päeva;
- Keskhilised: kasvupikkus 105-120 päeva;
- Hilised: kasvupikkus 115-140 päeva.
Mida hilisema ja pikema puhkeperioodiga kartulisordiga on tegu, seda paremini kartulid säilivad.
Varajased ja keskmised kartulisordid
Varajased kartulid tuleks ära süüa paari kuu jooksul, sest need kipuvad oma lahtise koore tõttu kiiresti riknema ega säili hästi. Väga varajase valmimisajaga sort on “Solist”, mida saab maitsta juba jaanipäeva paiku. Varajased kartulid on ka näiteks “Ariella”, “Ranomi”, “Sanibel”, “Salome”.
Keskmised kartulisordid on näiteks “Gala”, “Baltic Rose”, “Laura”.
Hilised kartulisordid kartulisalves säilitamiseks
Hilised kartulisordid on head talvekartulid, mida säilitada. Näiteks sobivad säilitamiseks “Jõgeva kollane”, “Anti”. Loe rohkem kartulite säilitamise kohta: SIIT
Kartulisordi valimine kasutuse järgi: pudrukartul, salatikartul, kartulid keetmiseks jne
Kartuli valimisel erinevate toitude valmistamiseks on oluline arvestada kartulisordi omadustega, et saada parim maitse ja tekstuur, mis sobiks konkreetse toidu puhul.
A – salatikartul, konsistentsi poolest tahke ja kõva ega lagune keetmisel;
B – tavaline lauakartul, ei lagune keetmisel, kuid jääb õrnalt jahune;
C – jahune lauakartul, laguneb keetmisel ning jääb keskmiselt jahune;
D – pudrukartul, laguneb keetmisel täielikult ning jääb väga jahuseks ja kuivaks.
Koostatud on infovoldik, kus on erinevad kartulisordid ja nende kasutus.
Kartulisordi valimisel võivad olla erinevad tegurid olulised:
- Säilivus – kas eelistatud on väga varajane sort või hoopis hilisem talvekartuli sort.
- Maitse ja tekstuur – on jahusemaid ja tugevamaid kartuleid, mahedama või tugevama maitsega.
- Kasutusotstarbe puhul tuleks arvestada sellega, mida on soov süüa teha kartulist.
Kartulisorte on väga palju ning sordid võivad erineda maitse, tekstuuri, värvi, suuruse ja kasutusotstarbe poolest:
